EHL volikogu koosolek

Reedel, 28. oktoobril toimus Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu üldkoosolek, mis on liidu kõrgeim organ. Koosolekutest võtsid osa kõigi 17 liikmesorganisatsiooni esimehed ja juhatused, kokku ligi 80 õpetajat üle Eesti. EHL üldkoosoleku pädevusse kuulub muuhulgas organisatsiooni eesmärkide vastuvõtmine järgmiseks 4-aastaseks perioodiks. Üldkoosolekule järgnes volikogu koosolek, mis valis uue juhatuse koosseisu. Esimehe amet usaldati taaskord Reemo Voltrile.

EHL-i üldkoosoleku poolt vastu võetud arengukava sisaldab 8 punkti, mis on orienteeritud õpetajaameti väärtustamise kasvatamisele, sh töötasu tõstmisele kõrgharidusega spetsialistiga võrdseks, kutse- ja alushariduses riiklike kollektiivlepingute sõlmimisele, tööaja konkreetsemale reguleerimisele ja tugipersonali kättesaadavuse tagamisele.

Koosolekutele olid kutsutud ka haridus- ja teadusminister Maris Lauri ja õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver, kes rõhutasid oma sõnavõttudes õpetajaameti väärtustamise olulisust, kuid tõdesid, et sellise vastutusrikka elukutse esindajad ei ole veel väärikalt tasustatud.

Esitasin ministrile küsimuse kaasava hariduse eesmärkide kohta ning selgitasin, et sellisel kujul ei ole Viljandimaa haridustöötajad sellega päri. Minister lubas end teemaga kurssi viia ja arvas, et kõik erivajadusega lapsed tavakooli ei sobi.

Lauri selgitas koolivõrgu korrastamise loodetavat mõju ning innustas õpetajaid end paremas valguses nägema. Mikiver tutvustas EMOR-i uuringut, ning tõdes, et õpetajaamet on küll väärtustatud kuid alatasustatud.

Nii üldkoosolekul kui ka volikogu koosolekul rõhutati väga hea hariduse andmise jätkamise olulisust ja õpetajaameti kõrgema väärtustamise vajadust. Oldi üksmeelel, et uue aasta esimeses pooles võivad tarvilikuks osutuda aktsioonid, et õpetajaid nii valitsusele kui ka ühiskonnale laiemalt meelde tuletada.

EHL materjalide põhjal Rita Kadaja