Tere, hea kolleeg!

Väljas püsib ilm jätkuvalt soe, pimedad novembrikuu päevad ei tundu seetõttu nii troostitud ja masendus pole ka nii kõikehaarav. Kuigi meie igapäevatöös pole aega oma meeleoludele rõhku panna. Eks oleme ju kutsutud ja loodud ikka teistele mõtlema ja ikka rohkem endast andma kui saama. Aga niisugune see õpetajatöö kord on ja ise ju oleme selle valinud.

Nädala pärast saavad maakonna koolide usaldusisikud kokku aastalõpu üritusel. Olge nii kenad ja mõelge ning andke meile nõu, mida teha, et meie ametiühingusse rohkem liikmeid kaasata. Haridusminister võib mõnel järgneval palgaläbirääkimisel küsida: „Kui suurt osa õpetajaskonnast te esindate?“ Paraku peaksime siis tõdema, et vaevalt kolmandikku. Kui suurem osa ei soovigi palgaläbirääkimistel kaasosalised olla, milleks siis palka tõsta, võidakse nentida. Soomes kuulub 98% õpetajaskonnast nende ametiliitu ja see on vääramatu jõud. Mida teha, et meil ka nii oleks – anna nõu!

Meie organisatsiooni kaasaaitamisel toimusid pikki aastaid Kärstnas sügisel pargijooksud. Olid ajad, kus käisime talvelgi suusarajal võistlemas. Kärstnas pole enam kooligi ja ühiskäimised on ära jäänud. Tahaksime taas ellu äratada mõne kooskäimise traditsiooni. Tuli mõte vastlapäeva paiku looduskaunis kohas kokku saada. Iga kool võiks saata oma esinduse. Võistleksime suusarajal ja mälumängus, nii et nii füüsis kui vaim oleks töös ning teelauas saaks arutada ka igapäevatöö probleeme.

Mõtle palun kaasa, mitu pead on ikka mitu pead ja üheskoos oleme jõud.

Ole ikka terve ja rõõmus, sujugu su tööd-toimetused!

Üheskoos suudame!