VHL helkur valmis!

Novembrikuu lõpus sai valmis helkur VHL logoga ja tunnuslausega MEIE SÄRAME, mille üheskoos välja valisime. Helkur on jõulukingiks kõikidele liikmetele. Loodan jõuluks need kõikidele kätte toimetada.

Rita Kadaja

Usaldusisikud Pärnus

Usaldusisikute tegemiste tunnustamiseks korraldasime ühise sõidu Pärnusse Viiking SPA-sse 4.-5 novembril. Kaasa sõitis 24 inimest. Nautisime vee- ja saunamõnusid ning arutasime vestlusringis mitmesugustel päevakohastel teemadel.
Järgmisel hommikul rääkis Aleksandr Tiidemann EHL tegemistest täna ja lähitulevikus. Meie raamatupidaja Lilian Paris andis ülevaate VHL rahade liikumisest.

Rita Kadaja

Vaktsineerimine

Õpetajad on tihtipeale need, kes tunduvad asendamatud, vähemasti enda arvates olevat. Seepärast ei kiputa haigestumisel haiguslehele jääma ja käiakse haigena tööl edasi.

Oktoobrikuus tuli liikmetelt ettepanek vaktsineerimist rahaliselt toetada.

Igasugune initsiatiiv on teretulnud, seega – VHL maksab oma liikmetele 5 eurot vaktsiinihinnast kinni.

Asutuse usaldusisik omab infot, kuidas toimida, tema kogub ka arved kokku.

Hoidke oma tervist! Üheskoos suudame vaid siis kui oleme terved!

Rita Kadaja

EHL volikogu koosolek

Reedel, 28. oktoobril toimus Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu üldkoosolek, mis on liidu kõrgeim organ. Koosolekutest võtsid osa kõigi 17 liikmesorganisatsiooni esimehed ja juhatused, kokku ligi 80 õpetajat üle Eesti. EHL üldkoosoleku pädevusse kuulub muuhulgas organisatsiooni eesmärkide vastuvõtmine järgmiseks 4-aastaseks perioodiks. Üldkoosolekule järgnes volikogu koosolek, mis valis uue juhatuse koosseisu. Esimehe amet usaldati taaskord Reemo Voltrile.

EHL-i üldkoosoleku poolt vastu võetud arengukava sisaldab 8 punkti, mis on orienteeritud õpetajaameti väärtustamise kasvatamisele, sh töötasu tõstmisele kõrgharidusega spetsialistiga võrdseks, kutse- ja alushariduses riiklike kollektiivlepingute sõlmimisele, tööaja konkreetsemale reguleerimisele ja tugipersonali kättesaadavuse tagamisele.

Koosolekutele olid kutsutud ka haridus- ja teadusminister Maris Lauri ja õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver, kes rõhutasid oma sõnavõttudes õpetajaameti väärtustamise olulisust, kuid tõdesid, et sellise vastutusrikka elukutse esindajad ei ole veel väärikalt tasustatud.

Esitasin ministrile küsimuse kaasava hariduse eesmärkide kohta ning selgitasin, et sellisel kujul ei ole Viljandimaa haridustöötajad sellega päri. Minister lubas end teemaga kurssi viia ja arvas, et kõik erivajadusega lapsed tavakooli ei sobi.

Lauri selgitas koolivõrgu korrastamise loodetavat mõju ning innustas õpetajaid end paremas valguses nägema. Mikiver tutvustas EMOR-i uuringut, ning tõdes, et õpetajaamet on küll väärtustatud kuid alatasustatud.

Nii üldkoosolekul kui ka volikogu koosolekul rõhutati väga hea hariduse andmise jätkamise olulisust ja õpetajaameti kõrgema väärtustamise vajadust. Oldi üksmeelel, et uue aasta esimeses pooles võivad tarvilikuks osutuda aktsioonid, et õpetajaid nii valitsusele kui ka ühiskonnale laiemalt meelde tuletada.

EHL materjalide põhjal Rita Kadaja

Kärstna pargivõistlus

24. septembril elustati taas pargivõistlus, mis kannab legendaarse koolijuhi Ants Tombi nime. Sündmust korraldab Kärstna mõisaelu eestvedaja Urve Kass.

Osalejaid oli mõnekümne ringis. Võisteldi heitealadel ja jooksus. Mõnusat olemist soosis ilus sügisilm.

Peale sportimist oli võimalus käia spordihoone saunas, mida agaralt kasutati.

Sõime maitsvat suppi, rüüpasime kohvi ning näksisime küpsetisi, mida kohalikud toidumeistrid olid valmistanud.

VHL on alati olnud Kärstna pargivõistluse toetaja. Sel korral autasustasime meie organisatsiooni kuuluvate vanusegruppide võitjaid Haridustöötajate Meistri medaliga.

Järgmine Kärstna pargivõistlus toimub 23. septembril  2017.

Tulge osalema! Kohtume Kärstnas!

Rita Kadaja

Tere, hea lugeja!

Ja juba jälle on pihlakad punaseks läinud, mis tähendab, et meie suvevaheaeg hakkab otsa saama. Loodetavasti puhkasite hästi, kogusite jõudu pikaks talveks ja raskeks tööks ja olete nüüd valmis jälle alustama. Kes alustab viiendat, kes kahekümne viiendat või koguni esimest korda, aga vahet pole. Igal aastal on ikka uus kõik septembrikuus.

Soovin kõigile tugevat tervist ja palju töörõõmu algavaks uueks õppeaastaks. Loodan, et meie read täienevad jätkuvalt uute liikmetega, sest üheskoos suudame ju rohkem.

Alljärgnevalt tutvustangi üht materjali. Mõtle kaasa ja tee omalt poolt ettepanekuid.

Käisin juunis ühel väga huvitaval seminaril Tallinnas, kus sotsiaaldialoogi ümarlauakohtumisel osalesid Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee (ETUCE) ja Euroopa Haridusala Tööandjate Föderatsiooni (EFEE) esindajad.

Foorum oli väga esinduslik, meie haridustöötajate ametiühingu võimekuse suurendamiseks ollakse Euroopa tasandil valmis appi tulema.

Töötajate (õpetajate) poolelt oli laua taga 16 Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindajat, sh EHL juhatuse esimees Reemo Voltri, ESSDE komitee liige Elis Randma, EHL liikmesorganisatsioonide esimehed ja aktiivsemad haridusasutuste usaldusisikud. Tööandjaid (koolide pidajaid) esindasid Maie Kitsing (HTM välishindamisosakonna juhataja), Külli All (HTM täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja), Helen Põllo (HTM kutsehariduse osakonna juhataja) ja Ott Kasuri (Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor). ETUCE-t esindas Paola Camilli, EFEE-t Sarah Kik, eksperdina oli kaasatud ICF töösuhete ja sotsiaaldialoogi direktor Tina Weber.

Ümarlaua vorm nägi ette kõigi partnerite poolset olukorra tutvustust ning loomulikul teel arenevat dialoogi ja diskussiooni. Esimesena andis Eesti Haridustöötajate Liit ülevaate sotsiaaldialoogi hetkeolukorrast Eestis. EHL esimees Reemo Voltri oli seisukohal, et kuigi sotsiaalpartnerite suhtlus Eesti kontekstis võib muu Euroopaga võrreldes olla pigem heatahtlik, tuleb jääda ausaks ning välja tuua need kitsaskohad, mis pidurdavad haridusvaldkondliku dialoogi sujuvat toimimist. Võib öelda, et hariduse üldine olukord on Eestis hea, kuid mitte jätkusuutlik. PISA tulemustest lähtudes on Eestis tugev alus-, põhi-, keskharidus; TALIS-e järgi on meil üks Euroopa vanim õpetajaskond (keskmine vanus 48 a.) ning õpetajaamet on vähe atraktiivne ja vähe väärtustatud. Viimast tõendab ka fakt, et ülikooli astumisel ei ole õpetajaks pürgivate noorte seas konkurentsi. Mis puudutab eri haridustasandite atraktiivsust, siis Eesti on eelkõige gümnaasiumi- ja kõrghariduse usku. Kutseharidus on laste ja lastevanemate jaoks vähe atraktiivne, õppekohtadele ei teki konkurentsi, mistõttu ei täida kutseõppeasutused väärtuslike oskustööliste koolitamisel oma eesmärki täielikult.

Kui rääkida kaasamisest, partnerlusest ja sotsiaaldialoogist, saab öelda, et EHL on kaasatud ministeeriumi erinevatesse töögruppidesse, komisjonidesse, seaduste kooskõlastamistesse ning meilt küsitakse arvamust ja ka arvestatakse sellega. Pidevalt käivad konsultatsioonid ministeeriumi erinevate ametnikega ning ka koolivõrgu korrastamise ja riigikoolide loomise protsessi on ametiühing kaasatud. Lood on aga teised kohalike omavalitsuste (KOV) esindajatega. Läbirääkimistel ei võta KOV liidud (Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit) vastutust, mis tähendab, et toimuvad vaid konsultatsioonid. Valitsus kehtestab töötasu alammäärad, seadusest tulenevaid läbirääkimisi ei toimu. Arusaadavalt on ligi 200 eri võimekusega KOV-il ühise seisukoha vormistamine keeruline. Siinjuures annab lootust muutusteks haldusreform. Ühinenud KOV-id on suuremad, tugevamad, majanduslikult võimekamad, mille tulemusena on ka KOV liitudel paremad väljavaated.

Muret on tekitanud tööaja regulatsiooni vähendamine riigi tasandil. Iseenesest ei ole tegu üldse ebasoodsa otsusega, kuna tööaega jm tingimusi saab reguleerida nii KOV-i kui ka haridusasutuse tasandil nt kollektiivlepinguga, kuid praeguseks on selgunud, et  KOV tasandil ei olda selleks võimaluseks (ja kohustuseks) veel valmis. Häid näiteid muidugi on – Tartus on juba mitu aastat ülelinnaline kollektiivleping, Tallinnas allkirjastatakse iga-aastaselt palgakokkulepped. Kuid reeglina võtavad iga tasandi tööandjad kollektiivlepingu sõlmimise ettepanekut rünnakuna. Siinkohal tuleb nentida, et kutseõppeasutuste näitel on isegi riigikoolidega kollektiivlepinguid kohati raske sõlmida. Töötingimuste osas kokkuleppimine nõuab dialoogi, mida praegusel haridusmaastikul aga kahjuks kuigi hästi veel pidada ei osata. Ametiühingut tajutakse kui vastandujat, seda  nii ametiühingu enda kui ka tööandja silmis. Eesmärk ongi kujundada ametiühingu kuvand euroopalikumaks – tegu on sotsiaalpartneriga, dialoogi osapoolega, kes soovib koostöös leida meetmeid ühiste väljakutsete seljatamiseks. EHL-i üheks prioriteediks on leida lahendus erinevatest palgamaksjatest (lasteaedu rahastab KOV, üldhariduskoole rahastab riik läbi KOV-ide, enamikku kutsekoole riik) tulenevale probleemile – lasteaiaõpetajatele tuleks kehtestada mingigi ühine töötasu alammäär. Lisaks on kaotatud ära õpetajate atesteerimise süsteem, mis kindlustas kõrgema ametijärguga ka suurema sissetuleku. See on asendunud kutsesüsteemiga, mis ei anna mingeid palgagarantiisid ning pole seetõttu õpetajaskonnas esile kutsunud ka eriti aktiivset kutse taotlemist.

See oli Reemo ülevaade ümarlauakohtumisest.

Pikemalt kohtumise kohta loe http://ehl.org.ee/2016/06/16/umarlaua-kohtumine-tallinnas/

Virve Kikas

VHL infovoldik

Tervisepäev läks korda!

Tervisepäevast, 4. märtsil, võttis osa umbes 50 meie organisatsiooni liiget, mis on peaaegu poole rohkem kui eelmisel aastal. Koolidest/lasteaedadest olid kohal Tarvastu Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Viljandi Kesklinna kool, Viljandi Paalalinna kool, Männimäe lasteaed, Leie põhikool ja Paistu kool.

Tervislik päev algas uisutamisega jäähallis, milles osales 9 inimest.

Seltskondlik programm algas 16.15 Jakobsoni kooli aulas.

Männimäe külalistemaja poolt oli kaetud laud maitsvate suupistetega.

Meelelahutusliku osa tegid lahti Jakobsoni kooli õpetajad oma etteastega.

Järgnes pildimängu 1. osa. Õigesti arvajatele oli meeleheaks apelsin.

Männimäe LA korraldas meeleoluka ühislaulmise koos liigutustega.

Mõistatamine jätkus pildimängu 2. osaga.

Vahepalana kutsusid Kesklinna kooli õpetajad väikesele võimlemisele.

Moodustasime võistkonnad ning läks lahti anekdootidel põhinev

Kuldvillaku Mälumäng.

Lõpptulemusena sai tabel järgmine:

I koht võistkond SO

II koht võistkond Väsind Vaim

III koht võistkond IIb

IV koht võistkond Kottpime

V koht võistkond 5

Ühine vestlusring peolaua ümber jätkus.

Soovijad said mõnuleda ujulas, kus käis 17 inimest.

II tervisepäev läks vägagi korda.

3. tervisepäev ei jää tulemata.

Aasta pärast on kindlasti osalejaid veelgi rohkem.

Rita Kadaja

Tervis tarviline vara, hoia hoolega (eesti vanasõna)

Registreeri oma osavõtt siin

Head blogilugejad!

Head alanud aastat. Tervist, teotahet ja rõõmsat meelt meile kõigile! Loodan, et kõik mured ja ebameeldivused jäid vanasse aastasse ja ees ootavad uued väljakutsed ning kordaminekud.

Eelmise aasta kordaminekuks kogu meie haridustöötajate organisatsiooni jaoks võib lugeda palgatõusu, mis siis, et väikest, aga asi seegi. Ilma iga-aastaste läbirääkimisteta vaevalt seegi tõus võimalik oleks.

Viljandimaa haridustöötajate organisatsioon võib lugeda aga oma töövõiduks 24 uut liiget Paalalinna koolist. Tere tulemast!

Lõpuks saabus koos aastavahetusega ka talv. Tore, sest veebruari lõpus saame kokku üheks tervislikuks reede pärastlõunaks Jakobsoni koolis. Uisutame liuväljal, ujume basseinis, ragistame ajusid ja vaatame esinemisi.  Järelikult on viimane aeg ajastada sportlik vorm ja mõelda välja esinemisnumbrid. Oodatud on kõik organisatsiooni liikmed. Kuupäeva täpsustame.

Veelkord kõike ilusat ja ärge unustage meie motot:

ÜHESKOOS SUUDAME!